Täna ei saa Baltimaade elektriturg toimida ilma Venemaata. Venemaa on majandusekspert Maris Lauri sõnul Baltikumi elektriturul monopoolne importöör, sest just sealt ostavad puudujääva elektrienergia Leedu ja ka Läti, kui Eesti omast ei piisa.
Lauri: Eesti elektrituru avanemisest riisub koore Venemaa
Eestis on tootmisvõimsusi piisavalt ja jätkub ka ekspordiks, Lätis on piisavalt tootmisvõimsusi üksnes veerohkel kevadel ning Leedu on püsivalt elektrinäljas, kirjutab Lauri oma blogis.
Eestis kiirustati elektrituru avanemisega. Lauri kinnitusel oleks pidanud ära ootama Estlink2 avamise, kuid veelgi parem oleks olnud, kui turu avamise ajaks oleks Baltikum seotud rohkemate riikidega ning Läti ja Leedu oleksid ühendatud Rootsi ja Taaniga.
Estlink 1 võimsus on nii napp, et seda võib Lauri kinnitusel võrrelda niidiga. Seetõttu ei suuda see mõjutada kohaliku hinda ega tagada varustust juhul, kui Baltikum ei suudaks mingil põhjusel elektrienergiat Venemaalt saada vajalikus mahus. Estlik2 võimsus on juba selline, mis võiks kohalikku turgu mõjutada.
Täna pole teada, kas ja millal valmivad Läti ja Leedu loodetavad ühendused Rootsi ja Taaniga. Kõige olulisem oleks aga Leedu-Poola vaheline ühendus, millest Poola pole aga eriti huvitatud.
Suhteliselt suletud turul, kus pakkujad ei suuda nõudlust rahuldada, kujuneb toote hind kõige kallima tootja tootmishinna pluss kasumimäära alusel pluss veel lisapreemia monopoolsele importöörile.
Tulevikus on Lauri hinnangul elektrienergia hind sisuliselt prognoosimatu, sest süsinikukvoodi hinnad ja Euroopa keskkonnapoliitika pole prognoositavad või on seda vaid lühiajaliselt ja madala tõenäosusega.
Suhteliselt suletud turu tõttu kujuneb Baltikumis elektrienergia hind suhteliselt kõrgeks ning suuremat kasu saavad odavamad tootjad, kuid koore riisub vähemalt esialgu monopoolne importöör Venemaa.