R, 27.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti Pank: kesine sisenõudlus parandab kaubandusbilanssi

Kaja Koovit
Eesti Pank: kesine sisenõudlus parandab kaubandusbilanssi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Postimees

Sisenõudluse langus parandab kaubavahetuse puudujääki ning aasta lõpuks langes kaupade ja teenuste puudujääk 4 protsendini SKTst.

Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit kirjutab täna avaldatud kommentaaris, et viimase kahe aastaga on kaupade ja teenuste sisseveo ning väljaveo vahe vähenenud märkimisväärselt, 2006. aasta viimases kvartalis ulatus näitaja 14 protsendini SKTst.

Saarniidu sõnul toetas jooksevkonto paranemist möödunud sügiseni tugevana püsinud eksport. Teenuste ekspordi märgatav eeliskasv sisseveo ees säilis möödunud aasta lõpuni ning see aitas tasakaalustada kaubavahetuse puudujääki.

Eelmise aasta keskmiseks puudujäägiks kujunes 9,2 protsenti.

Vaatamata investeerimisaktiivsuse aeglustumisele ja välisinvesteeringute vähenemisele, liikus Eesti majanduses raha piisavalt ja rahastamisprobleeme ei olnud. Kuna eelmise aasta lõpu ja selle aasta esimeste kuude majandusnäitajad viitavad sisenõudluse edasisele kahanemisele, siis väheneb ka edaspidi jooksevkonto puudujääk. Eesti Panga prognoosi kohaselt jooksevkonto defitsiidi vähenemine sel aastal jätkub.

Kui sisenõudluse nõrgenemine on vähendanud jooksevkonto puudujääki juba ligi poolteist aastat, siis möödunud aasta lõpukuudel hakkas jooksevkonto puudujäägis vähenema ka investeerimistulude osakaal.

2008. aasta lõpupoole hakkas Eesti majandusse tehtud investeeringute kasumlikkus majanduslangusele iseloomulikult alanema. Kui näiteks 2006. aasta viimases kvartalis oli jooksevkonto puudujäägi ja SKT suhe ümmarguselt 19 protsenti, siis investeerimistulude arvele langes sellest umbes üks kolmandik. 2008. aasta IV kvartalis olid jooksevkonto puudujäägi ja investeerimistulude väljavoolu suhe SKTsse kahanenud vastavalt 5,5 ja 4 protsendini.

Saarniit märkis, et positiivse märgina paistab 2008. aasta jooksevkonto muutustest silma, et aasta kokkuvõttes suurenesid ametlikud rahaülekanded Euroopa Liidust ligi 40 protsenti. See näitab, et lähiajal on need rahavood kujunemas üheks peamiseks jooksevkonto puudujääki tasakaalustavaks teguriks.

Märksõnad
Tagasi üles