Milline elukutse sobib reisihimulistele noortele?

Reisikohvrid. Foto: SCANPIX

Kui küsida, milline uus eriala on kogumas kõrgharitud noorte seas populaarsust sama kiiresti, kui omal ajal juristi- või pankurikutse ja mis on juba suutnud koju tagasi meelitada kümneid rahvusvaheliselt edukaid noori, siis võtab see nii mõnegi tõsiselt kukalt kratsima.

Kas võiks vastuse anda vihje, et sellel erialal töötavad inimesed reisivad kuni 50 protsenti oma tööajast? Ei, see pole reisikorraldaja, vaid hoopis ekspordijuhi

töö.

Selle suve alguses said kinnitatud Eestis veel uudse, kuid juba populaarsusskaalal tõusva ekspordijuhi ja ekspordi müügijuhi kutsestandardid. Need olid ametid, mida Eesti ettevõtetes juba aastaid kõrgelt hinnati, kuid mida senimaani üheski meie kõrgkoolis ei õpetatud. Ja ei saadudki õpetada, sest tegemist on ennekõike parimale praktikale tugineva erialaga, kus ühtmoodi vajalikud nii arusaamine äriprotsessidest, hea suhtlus- ja müügioskus, mitme võõrkeele valdamine kui palju muud.

Arusaadavalt oli selle eriala pidajatel vajaka oskusi, sest need tekkisid vaid tööpraktika käigus pikkade tööaastate jooksul. Ja kogenumatele oldi sunnitud maksma ülikõrget palka, sest alternatiive leida oli keeruline.

2011. aasta algusest, mil hakkasime Marketingi Instituudis EASi toel läbi viima

Ekspordirevolutsiooni nime kandnud programmi, oleme saanud lugeda kokku peaaegu tuhande eksporditööle kandideerinud noore CV-d. Ligi 20 protsenti neist kandideerinuist elas või töötas samal ajal välismaal ja omas head rahvusvahelist haridustausta. Ajal kui Eesti ühiskonnas räägiti, et talente on vaja kuidagi Eestisse tagasi meelitada, koputasid meie ukse taga sajad sellised noored. Tõsi, EASi programmi sõel oli halastamatu ja nii saime ekspordi müügijuhtidena tööle suunata vaid 50 noort. Programmiväliselt edastasime ettevõtetele veel teist sama paljude noorte ja hakkajate inimeste kontakte.

Kaks aastat ekspordimüügi alase parima rahvusvahelise kogemuse vahendamist

Ekspordirevolutsioonis andis Marketingi Instituudile kui selle programmi eestvedajale mitu tugevat signaali. Esiteks mõistsime, et ilma vastava kutsestandardita pole edasi areneda võimalik, sest sama ametinimetusega inimesed võivad eri ettevõtetes olla liiga erinevate oskuste, teadmiste ja tööülesannetega. Umbes poolteist aastat tõsist  nuputamist koos kaubandus-tööstuskoja, erinevate ettevõtete ekspordijuhtide ja kutsekoja inimestega andiski tulemuse: kutsestandard on valmis! Sellel sügisel alustasime juba järjekordset vastuvõttu ekspordimüügi programmi värskest kutsestandardist lähtuvalt ja taas näeme, et huvi on ameti vastu ilmne.

Mis on siis need tegurid, mis ekspordimüügi noorte ja ka keskealiste seas populaarseks muudavad ja isegi välismaalt talente tagasi koju toovad? Esiteks ja ilma kõhklusteta on selleks võimalus reisida, praktiseerida omandatud võõrkeeli ja võimalus midagi olulist Eesti ettevõtete jaoks ära teha. Pole saladus, et ekspordimüügiga tegelevad inimesed peavad kontakte looma messidel, kümnetes ettevõtetes ja paljudes riikides paralleelselt ja personaalselt. See tähendab reisimist kuni 50 protsenti tööajast. Kurnav, kuid avatlev. Ja eriti sobilik noortele, kel pole veel suurt peret.

Teise tõmbenumbrina võiks mainida palka: kuigi enamuses Eesti ettevõtetes makstakse ekspordimüügi eest vastutavatele inimestele põhipalgaks Eesti keskmist sissetulekut, lisanduvad enamasti ka müügitulemustest teenitavad preemiad. Nende abil võivad parimad noored oma sissetulekuid lausa mitmekordistada. Ja noored tahavad, et neil oleks, mille nimel pingutada.

Kolmas ja ilmselt samuti mitte vähetähtis element selles reas on võimalus töötada seal, kus luuakse väärtust – tootmises. Eksport eeldab, et midagi toodetakse või luuakse Eestis.

Tean väga paljusid noori, kelle jaoks on see osutunud unistuste ametiks varem peetud tööde kõrval. Mõtle vaid, sa saad näiteks kokku Lõuna-Korea ettevõtjaga, kes sooviks osta ülikitsaid puitliiste või just selliseid madratseid, mida saad selle talle oma ettevõttes tootmises organiseerida!

Kuid mida ikkagi peab oskama üks ekspordi müügist huvituv inimene, nagu sätestab seda vastne kutsestandard? Üldiselt eeldab see amet süsteemse planeerimise ja analüüsi oskusi,võõrkeelte – ja võõraste kultuuride tajumise oskust ning väga head suhtlusoskust.

Üks on aga kindel: eksport on ja jääb Eesti majanduse veduriks ka järgmisel 100 aastal ninginimesed, kes meie tootjate kauba suudavad välismaal atraktiivseks teha, on alati kõrgelt hinnatud. Seda enam, et täna on Eestis ekspordile panustavaid ettevõtteid mitmeid kordi rohkem kui vastava kvalifikatsiooniga ekspordi müügijuhte.