/nginx/o/2012/07/05/1202070t1h07a4.jpg)
Euroalal peaks olema omaenda rahandusministeerium, eraldiseisev eelarve ja võimalusedfinantsturgudelt raskustes riikide toetuseks laenu võtta, seisab ELi suurinstitutsioonide liidrite raportis.
«Presidendid» plaanivad euroala rahandusministeeriumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroalal peaks olema omaenda rahandusministeerium, eraldiseisev eelarve ja võimalused finantsturgudelt raskustes riikide toetuseks laenu võtta, seisab ELi suurinstitutsioonide liidrite raportis.
Uus «eelarvevõimsus», mis käivitaks automaatsed abimeetmed veel enne, kui riigid käe 500 miljardi eurose ESMi poole küünitavad, võiks ühtlasi täiendada riiklikke töötukassasid või koolitusprogramme, ütlevad kavandi koostamisse kaasatud ametnikud.
Ettepanek sisaldub 8-leheküljelises «ajurünnaku» ülevaates, mis käiakse arutamiseks välja eeloleval nädalal toimuval kõrgtasemelisel ELi tippkohtumisel – eesmärgiga kaardistada raskustes ühisraha tulevikku.
Dokumendi autor on Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy koostöös Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja euroala rahandusministrite nn Eurogrupi presidentidega.
Koos ambitsioonikate uute üksikasjadega euroala keskeelarve kohta on ära toodud ka suunised uue süsteemi juurutamiseks, mille raames kõik euroala riigid sõlmiksid Brüsseliga majandusalased «lepingud», pühendudes rakendama detailseid reformiprogramme – selliseid, mida praegu nõutakse vaid abipaketi peal olevatelt riikidelt.
Ideed viitavad jõulisele diplomaatilisele pingutusele omistada euroalale volitused, mis normaaljuhul kuuluvad rahvusriikidele.
Ümber tehtaks ELi struktuurid, muudatuste tagajärjed puudutaksid nii euroala liikmeid kui ELi «euroväliseid».
«Ühesõnaga, kui me saavutame soovitud integratsioonitaseme, nagu dokument sätestab, siis teatud asjus saame me olema rohkem integreeritud kui Ameerika Ühendriigid,» ütles üks dokumendi koostamisse kaasatud kõrge euroametnik.
Financial Timesi allikad tunnistasid, et «menüüd» koostades arvestati hoolikalt Saksa maitsega.
Nii välditi rõhuasetust ühistele eurovõlakirjadele ehk katsetele riigivõlgu ühte patta panna.
Ühe ametniku sõnutsi tegi ettepaneku «lepingutest» Brüsseliga Saksamaa, nõudes sanktsioone tähtaegadest üleastujaile ja tingimuste eirajaile.
Berliini muresid silmas pidades on dokumenti kirjutatud kinnitused, et euroala ühine eelarve «ei too kaasa permanentseid riikidevahelisi rahaülekandeid».
Ning kuigi presidendid soovivad juba aasta lõpuks euroala pankadele «ainujärelevalvet», ei mainita dokumendis poole sõnagagi ühist pangahoiuste tagamise skeemi.
Copyright The Financial Times Limited 2012