Ökomajas on tervis vastupidavam

Ökomaja. Foto: Elmo Riig / Sakala

Looduslähedane ja roheline mõtteviis on muutumas selle sajandi märksõnadeks ning looduslikud ehitusmaterjalid ja ökoehitus on tänapäeva arhitektuuris ja sisekujunduses järjest populaarsemad, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo konsultant Eleri Soonseid Postimehe erilehes Kinnisvara ja Ehitus.

Meie ümber on juba majad, tehnilised lahendused ja sisekujundused, kus saame oma silmaga vaadata ning kogeda, millised need looduslikud lahendused on, kuidas neid kasutada, ning kui energiat säästvad need on.

Enamikul meist on olemas kogemus mõne kodu või öömaja heast energiast – tunneme end seal hästi. Ringi vaadates ja asja uurides leiamegi põhjused naturaalsetest materjalidest ja rahulikust keskkonnast.

Mõju tervisele

Mis on ikkagi peamised põhjused, mis ajendavad inimesi valima naturaalset elukeskkonda ja ökonoomset majapidamist?

Esimene ja peamine põhjus on hea tervis ja enesetunne. Tänapäeva levinuimad probleemid on allergia, energiapuudus, stress, väsimus jms. Kindlasti mängivad rolli ka muud tegurid nagu keemiliselt töödeldud toit, elektromagnetlainete kiirgus või suurlinnade saastunud õhk. Seega peaksime arvestama kõigi nende aspektidega, kui soovime endale ja oma lähedastele head enesetunnet ja tervist.

Kui oma kodu ehitada algusest peale naturaalseid materjale kasutades, muutuvad nii sisekliima kui ka elukvaliteet. Inimesed teevad oma valikud ikka enda käegakatsutava heaolu ja mugavuse nimel ning esmase rahulolutunde annab ruumide avarus ja valgusküllus, materjalide ehtsus, hea ruumiõhk ja küte.

Mingil hetkel võibki teha järelduse – peale mõnusa elamise ja õhkkonna, mis kodus tekib, annavad järele ka paljud tervisehädad.

Looduslikest materjalidest on võimalik ehitada algusest lõpuni terve kodu, mis peab hästi sooja  ja on kvaliteetne. Materjale, mida kasutatakse ökoehituses, on mitmeid. Puit sobib hästi konstruktsioon- ja dekoratiivmaterjaliks, savipiima ja hakkpuidusegu kasutatakse seinas.

Põletamata ja pressitud savitellis on üks vanemaid massiivsaviseina jaoks kasutatavaid ehitusmaterjale. Savi- ja lubi­krohvi kasutatakse siseviimistluses seinakattena, linavilti heli- ja soojusisolatsioonimaterjaliks maja vahelaes ja seintes.

Naturaalne katusel ja toas

Pilliroog on peamiselt katusematerjaliks, kuid kasutatakse ka seinte soojustus- ja heliisolatsioonimaterjalina. Ka lambavilla kasutatakse heli- ja soojus­isolatsiooniks – erinevalt tööstuslikest soojusvilladest ei lendu lambavilla puhul õhku mikrokiude.

Katus on kas puidust laast, roost, kivist või näiteks mätaskatus. Soojustusmaterjale saab samuti valida looduslikke, neist enam on kasutust leidnud puitkarkass koos saepuru ja höövlilaastudega, aga soojustuseks sobivad ka linatakk, roog, merihein ning õled.  

Siseviimistluses on levinuimad naturaalsest puidust põrandad ja seinad, tapeetidest pabertapeedid või krohv ja naturaalsed värvid.

Kui eesmärk on seatud, tasub kindlasti konsulteerida ehitus- ja viimistlusspetsialistidega, kes oskavad juba täpselt juhendada.

Oma energiavarud

Teine väga oluline märksõna on ökonoomne majandamine. Perele on tähtis pikaajaliselt saadav sääst kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja muudelt majandamiskuludelt. Järjest levivad lahendused on päikesepaneelid, tuulegeneraatorid, päikesearhitektuur ning kõige lihtsam lahendus – vana tuttav ahi.

Päikesepaneelid on juba üsna laialt levinud. Mitmed uued ja ka vanemad kortermajad on võtnud lisaks tavalisele küttele juurde päiksepaneelid, mis toodavad aasta ringi sooja vett ning on talvel tavaküttele toetavaks allikaks. Elanikud on üldjuhul väga rahul ja kulud ootuspäraselt soodsamad.

Päikesearhitektuur on hästi läbimõeldud arhitektuuri ja soojustusega hoone, mis võib tavalise majaga võrreldes kulutada kuni 90% vähem kütteenergiat. Seda põhimõtet järgides keeratakse hoone klaasfassaad päikse poole, kasutades nõnda maja kütmiseks päikseenergiat. Aknast sisse paistev soe päike muudetakse aastaringseks radiaatoriks.

Rahva hulgas on tuntud ka tuulegeneraator. Neid on saada nii ühele majapidamisele sobivas suuruses, väikseid ja kompaktseid, aga ka suuremaid. Meie tuulisel põhjarannikul on oma majapidamise varustamine isetoodetud energiaga igati asjakohane lahendus.

Nagu eespool juba märgitud, on tänapäeval kõige levinum kütteallikas tänu oma odavale hinnale ikka kamin, ahi või puupliit. See küttesüsteem sobib hästi just maapiirkondadesse, kus on võimalik küttematerjali toota, koguda ja ladustada.

Ökoehitus areneb

Ökoloogiline elustiil ehituses, majapidamises, samuti ka muudes eluvaldkondades saab aina enam tähelepanu ja selle järgijate hulk kasvab – ökomajade populaarsus kasvab.

Eestis ja Skandinaavias on ökoehitus värske trend, kuid Lääne-Euroopas on see suund juba kümmekond aastat vana.

Saksamaal on ehituspoodides vabalt saada looduslikke materjale koos kasutusjuhendiga ning see ei ole seal enam piiratud levikuga toode nagu meil. Ka Eestis on viimastel aastatel tekkinud väikefirmad, kes teavad ja oskavad tegeleda ökoehitusega ning pakkuda sellekohast teenust. On olemas ka ühingud (ökoloogilise tehnoloogia keskus ja ökoehituse ühing), kelle ülesanne on ärgitada ökoloogiliste materjalide tootmist ja kasutamist, et kasvaks kasutajate hulk.

Roheliselt mõtlevad kogu maailmas need, kes soovivad endale ja oma lastele pingevabamat, tervislikumat ja paremat keskkonda, looduslähedast ja tervislikku kodu.

Looduslike materjalide plussid

• Viimistlus- ja ehitusmaterjalid on tervisele ohutud, ei sisalda kahjulikke ühendeid.

• Naturaalsed materjalid ei tekita staatilist elektrit ega erita õhku mürgiseid lõhnu, mis on oluline nii ehitustöid tehes kui ka hiljem selles keskkonnas päevast päeva elades.

• Materjalid on enamasti kohalikku päritolu ning ei tekita keskkonda koormavaid mürgiseid jääke, vaid on biolagunevad.

• Õhu kvaliteet elamises muutub. Loodusmaterjalide puhul hingavad ka seinad. Savimajade puhul kasvab ruumides õhuniiskuse tase.

• Lõpplahendused on kõrgema kvaliteediga ning loomulikult ilusad.

• Hea enesetunne, tervis ja meeleolu.

Allikas: Eleri Soonseid