Noobli korrusmaja uus ja põnev algus

Esimesena valmis Pagari 1 näidiskorter, mis annab aimu taotletavast stiilsusest ja väärikatest materjalidest. Foto: Arhitektuuribüroo Ars Projekt

Vastuolulise minevikuga suursugune hoone, saja-aastane Pagari 1 Tallinna vanalinnas taastatakse uuesti korterelamuks.

Tallinna vanalinna kohta tavatult suure korrusmaja projekti tellis Briti kodanik William Tulip arhitektilt Hans Schmidtilt, kes pidi kolme keskaegse elamu asemele ühe uhke kavandama. 1912. aastal valmiski luksuslik viiekorruseline hoone, mis tänu oma hästi liigendatud ja detailirohketele fassaadidele – rõdud, sambad, karniisid ja medaljonid – sulandub ümbritsevasse miljöösse.

Teenijatel oma trepp

Mõõtmetelt ning arhitektuuriliselt lahenduselt meenutab see elamu Kesk-Euroopa suurlinnade bulvarite äärseid silmapaistva arhitektuuriga maju.

Maja siselahendused on samuti elegantsed. Kui vanalinna keskaegsetes hoonetes on ruumid väikesed, erilise kuju ja paksude seintega, siis Pagari 1 hoonel on kandeseinad niimoodi paigas, et igal korrusel saab neljas-viies suures ruumis vabalt siseseinu planeerida.

Schmidt oskas ette näha, et tulevikus võib ruumiplaneering muutuda ja seetõttu oli seda tööd väga mõnus teha, kommenteerib ümberehituse projekti üks autoreid, büroo Ars Projekt arhitekt Rasmus Tamme.

Tema sõnul olid vastupidi välisele ilustuste küllusele maja siseruumid palju tagasihoidlikumad – neid ilmestasid vaid peegelvõlvid ja rosetid laes. Paraku on vahepealsete ümberehituste tõttu väga vähe algupärast alles.

Kui maja 1912. aastal valmis, oli selles 25 korterit, praegu tuleb neid 40. Algselt oli igal korrusel vaid neli luksuslikku elamist ning igas korteris oli teenijatuba. Teenijail olid eraldi sissepääsud hoovist, härrasrahvas käis peauksest, selgitab Ars Projekti sisearhitekt Reio Raudsepp.

Majas on kolm teenijate trepikoda, kus trepi keskele oli paigaldatud küttepuude lift. Sellega veeti keldrist üles nii tulehakatust kui ka toidukraami. Huvitaval kombel olid need trepikojad ümberehitustest puutumata jäänud.

Väärikaid materjale rohkelt

Kortermajana oli see hoone kasutuses vaid loetud aastad. Esimese Eesti Vabariigi ajal paiknesid selles ametiasutused ja nõukogude aastail julgeolekuorganid, 1990ndate algusest oli hoone siseministeeriumi valduses. Praegu taastatakse kaunis maja jälle korterelamuks.

Ajahambast ja ümberehitustest puutumata jäänud ning hästi säilinud pööningul võib veenduda maja ehitajate meisterlikkuses. «Seal tundub, et sada aastat on vaid viiv,» täheldab Raudsepp.

Ometi on sajandi jooksul kodukultuuris üks suur muutus toimunud. «Kui 1912. aastal oli 250 m2 kohta vaid üks pesemiskoht, siis nüüd tuleb 140 m2 korterisse kaks-kolm vannituba ja need on elamise kõige kallimad ruumid,» märgib Tamme. «Toona ei olnud vannituba üldse tähtis ja selle kujundamisega ei nähtudki vaeva.»

Tänapäeval on vannituba vaat et kodu keskpunktiks. Suvel valminud näidiskorteri pesuruumidesse on valitud väärikas sisustus: seinu katab marmor, igasse vannituppa on projekteerinud erimööbel jpm.

«Väärikate materjalide puhul on väga oluline nende kooskõla,» selgitab arhitekt. «Seda maja tehes oleme püüdnud omavahel kokku sobitada uksed, piirdeliistud, põrandalauad, karniisid  jms. Kõige paremini on seda näha vannitoas – selle ruumi jaoks valitud marmori veenid moodustavad mustri.»

Tema sõnul on iga korteri interjöörid niimoodi kujundatud, et sinna võib nii modernse kui ka klassikalises stiilis mööbli paigutada. Kuigi korterid on eriilmelised, on kõigis säilinud seinatahveldused, paneelid ja karniisid, mis viitavad maja ehitusajale.

«Oleme rakendanud vaid ehedaid, ajatuid ja elegantseid materjale,» märgib sisearhitekt. «Näiteks katab tubade põrandaid eritööna valmistatud tammeparkett.»

Majas on alles uhked trepikojad ja kaks vestibüüli, originaalsed välisuksed restaureeritakse, samuti tehakse korda väärikad liftid ja trepikojas taastatakse jooniste järgi nii trepipiirded kui ka käsipuud.

«Selles majas on 20. sajandi alguse suurlinnalikkust: nagu asuks ta Pariisi bulvaril või esindaks Riia juugendit – ja see asjaolu teeb ta meie oludes unikaalseks,» arutleb Raudsepp.