/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2012/09/26/1341622t1hde37.jpg)
Riigikogu poolt kinnitatud energeetika arengukava nõuab, et Eesti peab olema võimeline tootma elektrit võrreldavas mahus tarbimisega, teatas majandusministeeriumi avalike suhete juht Kalev Vapper.
Majandusministeerium: Eesti peab tootma elektrit samas mahus tarbimisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Energiamajanduse arengukava, mis kiideti riigikogu poolt heaks 2009. aastal, sätestab vajaduse toota Eestis elektrit Eesti tarbimise ulatuses. Seda olenemata elektrituru avamisest, millel ei ole riigi energiajulgeoleku kaalutlusel rajatud tootmisvõimsustega seost,» märkis Vapper.
«Kodumaine põlevkivist elektritootmine ja uus põlevkivielektrijaam kõige soodsamad võimalused Eestis elektrit toota nii praegu kui lähitulevikus. Põlevkivist elektritoomine on ette ennustatava hinnaga ja kindlasti on oluline börsihinna stabiliseerija, sest kütus ja tootmine on kodumaised,» lisas Vapper.
Vapperi sõnul oleks lühinägelik energiapoliitika, mis põhineks olemasolevate traditsiooniliste, toetust mittevajavate elektritootmisvõimsuste piiramises ning nende suuremahulisel asendamisel tänastes turuoludes tegevustoetusi vajavate elektrijaamadega või elektrienergia impordiga.
Majandusministeeriumi hinnangul on riigikontrolli ülevaate «Elektritootmise võimalikud valikud» toon jäänud süüdistavaks ja ei arvesta energeetika arengukavades sätestatuga. Seega ka järeldused on kohati arusaamatud ja mitmetimõistetavad ning soovitus tagada varustuskindlus elektriühendustega tähendab sisuliselt ettepanekut Eestisse elektrijaamasid mitte rajada.
Vapper kinnitas, et riigikontrolli ülevaates on faktivigu ja väärarusaamu. Nii on ekslik arvata, et Eesti elektritootmine võiks toetuda vanadele põlevkivijaamadele, mille piiratud tööaega tööstusheitmete direktiiv lubab ka pärast 2016. aastat.
«Need plokid on väga vanad (rajatud 1963-1973) ja nende eluiga on võimatu ette prognoosida, sest aastaks 2023, kui neile plokkidele antud ajapikendus lõpeb, on nad kõik vanemad kui 50 aastat,» märkis Vapper.