Riigikontrolli teatel tõlgendab Parts neid valesti
12. oktoober 2012, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusminister Juhan Parts nimetas riigikontrolli väiteid, et Eestil pole vaja oma elektritootmist läbimõtlematuks. Riigikontroll omakorda leiab, et Parts on neist valesti aru saanud.
«Piinlikkust tekitab just riigikontrolli poolne seisukoht. Väide, et Eesti ei peaks ise omama elektritootmisvõimsusi, on erakordselt läbimõtlemata seisukoht,» ütles Parts ERR-i korrespondendile.
«Isegi siis, kui ehitame praegu ühendusi Soome ja mujale, et meil oleks tarbijatele kõige kasulikum hind, peavad meil olema oma tootmisvõimsused ja tegema seda nii, et see oleks majanduslikult mõistlik,» märkis minister.
Riigikontrolli pressiesindaja Toomas Mattsoni sõnul ei vasta Partsi väited tõele. Mattson viitas, et riigikontroll leiab äsja valminud ülevaates, et riigil on vaja ära otsustada, kuidas pärast elektrituru täielikku avamist kavandada Eesti varustamine elektriga pikas, kuni 30-aastases perspektiivis.
Partsi kommenteeris ETV saadet «Pealtnägija», mis toetudes riigikontrolli peakontrolörile Tarmo Olgole väitis, et uus põlevkivielektrijaam on majanduslikult mõttetu ja valitsuse otsus sellesse investeerida tarbetu raharaiskamine.
Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo on varem öelnud, et Eesti pole enam isoleeritud saar ja kogu turupiirkonna tootmisvõimsus on meile kättesaadav juhul, kui meil on piisav elektriühendus teiste meie regiooni riikidega. Praegu on Eestil olemas elektriühendus nii Läti, Soome kui ka Venemaaga, kuid see ei ole küllaldane, pidades silmas ühtse elektrituru loomist ja varustuskindluse tagamist. Olukord muutub oluliselt paremaks juba 2014. aasta alguses, mil valmib elektrikaabel Estlink2 ja ülekandevõimsus Soomega kasvab 1000 MW-le.
«Seetõttu on mõistlik luua tulevikus Eestisse sellised tootmisvõimsused, mille rajamine ja ülalpidamine on majanduslikult võimalikult tasuv, ei koorma ülemäära tarbija rahakotti ega reosta keskkonda ning mis tagavad samal ajal ka konkurentsivõime avatud turul,» sõnas Olgo.