/nginx/o/2009/05/13/178565t1hdddd.jpg)
Kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Ene Maadvere kirjutab Maablogis, et hinnatõus on paratamatu ja paanika asemel tuleks seire ja analüüsi kaudu teha turg läbipaistvamaks.
Maablogi: hinnatõus on paratamatu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käesoleva aasta septembris tõusid tarbijahinnad Eestis võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8 protsenti, sealjuures toit kallines 4,4 protsenti. «Pidev hinnatõus ei üllata vist enam ammu kedagi,» kirjutab Maadvere.
Naise sõnul on üldteada, et kõrge ja kõikuv inflatsioonitase kahandab inimeste sissetulekute väärtust ning võib kahjustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Madal ja stabiilne inflatsioonitase tuleks kõigile kasuks. «Küsimus on vaid selles, kuidas ja kas üldse on võimalik seda saavutada,» ütleb ta.
Maadvere mõistab, et hinnatõus ei ole nähtus, mis tarbija õnnelikuks teeb, kuid tema arvates tuleb sellega arvestada. «Senini on vähe analüüsitud sise- ja väliskaubanduse rolli põllumajandustoodete tarneahelas tootjate ja töötlejate konkurentsivõime ja hindade kujunemisel. Jae- ja hulgimüügiketid on Eesti põllumajandustoodete tarneahelas omandanud üha suurema tähtsuse, mõjutades tugevasti nii põllumajandustootjate kui põllumajandussaaduste töötlejate turujõudu.»
Toiduainete turul on Maadvere hinnangul üks tähtsamaid hinnakujundajaid teravilja hind. «Sellel aastal on ilmastik taas oma negatiivset mõju avaldanud ja oodatav saak teravilja eksportivates riikides on ca 10 protsenti madalam kui eelmisel saagiaastal. 9. oktoobril k.a oli USA-st eksporditava nisu hind 22 protsenti kõrgem kui aasta tagasi, EList (Prantsusmaa, Rouen) eksporditud nisu hinnatõus oli 29 protsenti.»
Arvestades olemaolevaid varusid, on spetsialisti arvates nõudlus teraviljale maailmas tervikuna kaetud ja hinnatõus ei tohiks olla märkimisväärne, kuid milliseks see tegelikult kujuneb ja millist mõju avaldab liha- ja piimatoodete hindadele, on raske prognoosida. «Igal juhul on rida objektiivseid põhjuseid (nt energia), mis tingivad toiduainete hinnatõusu ka tulevikus.»
«Tarneahela lülide tasakaalustamatus turujõu osas on ELis üha aktuaalsem probleem, millega üritatakse võidelda mitmetel tasanditel ja erinevate meetmetega. Eestis on kaubanduse kontsentreeritus ja turujõud aasta-aastalt suurenenud ning väidetavalt seab kaubandus tarnijatele erinevaid lisatingimusi, mille kaudu hüvitab oma kulusid,» lisab Maadvere.
Spetsialisti kinnitusel näitab statistika, et jaekaubandusel on sel aastal läinud üsna hästi: 2012. aasta I poolaastal oli kasum 3,2 korda suurem kui aasta tagasi, sealjuures põhiliselt toidukaupu müüvates kauplustes kasvas kasum kaks korda.
Riikides, kus kulutused toidule moodustavad üldistes kulutustes väiksema osakaalu, ei mängi hinnatõus tarbijate jaoks erilist rolli. Näiteks Ameerikas moodustasid kulutused toidule (ilma alkoholita) 2011. aastal vaid 6,7 protsenti leibkonna kulutustest, Venemaal 31,8, Eestis 27,7. «Suhteliselt madalad kulutused toidule arenenud riikides on ilmselt ka üheks põhjuseks, miks toitu raisatakse,» arutleb Maadvere.
Väidetavalt visatakse arenenud riikides 40 protsenti toidust prügisse ja 30 protsenti elanikkonnast on ülekaalulised. «Vägisi tekib mulje, et toit on paljudes arenenud riikides liiga odav ning samas on selle kõrval palju riike, kus täisväärtuslik toit pole kaugeltki kõigile inimestele kättesaadav,» lisab ta blogis.