Euroopa parlament lubab finantspetturid vangi panna

Protestija LIBORi skandaali teemadel sõna võtmas Foto: SCANPIX

Sel nädalal toimud hääletusel toetas Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon vanglakaristuse kasutamist tõsiste finantskuritegude puhul.

Finantskriis on toonud avalikkuse ette mitmed suuremahulised turumanipulatsiooni juhtumid. Selleni on omakorda viinud finantsasutuste poolt kauplejatele makstavad helded tasud, mistõttu viimased ei kõhkle, kui veel ühe euro teenimiseks on vaja rakendada kahtlaseid võtteid, vahendab Euroopa Parlament.

Finantskriisi tõeline õppetund seisneb raportöör Arlene McCarthy sõnul selles, et ennetamiseks tuleb keskenduda reeglite ja karistuste paikapanemisele ning lõpetada takkajärele reageerimine pärast seda, kui pangad on taas kord õõnestanud nii inimeste kindlustunnet kui usaldust turgudesse.

«Uute reeglite eesmärk on kindlustada, et igasugune turu kuritarvitamine võib olla aluseks kriminaalkaristusele, samuti tuleb sulgeda möödahiilimisvõimalused uutel turgudel, kaasa arvatud börsiväline kauplemine ja kaubaturud,» selgitas ta.

Suurbritannias sattus suvel pangaskandaali korraga kaks suurpanka. Barclays sai mitu hiigeltrahvi pankadevaheliste laenuintressidega (LIBOR)  manipuleerimise eest, USA senat süüdistas aga Briti-Hongkongi panka HSBC rahapesus ja terroristide rahastamises.

«LIBORi skandaal näitas, et finantssektoris valitsev kultuur ei ole muutunud ning me vajame uusi reegleid turu kuritarvitamisega võitlemiseks. Valgekraede majanduskuritegudesse tuleb suhtuda tõsiselt ja kurjategijatele määrata kriminaalkaristused,» rääkis McCarthy.

Kuna seni lähenevad liikmesriigid turu kuritarvitamistele väga erinevalt, on oluline ühtlustada kriminaalkaristused, et kurjategijad ei saaks erinevate riikide erinevaid reegleid enda huvides ära kasutada.

«Tuleme esimest korda välja ELi-üleste kriminaalkaristustega, millega kaasneb vabadusekaotus. Tegeledes siseringitehingute ja turumanipulatsiooniga siseinfot omades võib vabadusekaotus ulatuda vähemalt kuni viie aastani, siseinfo levitamine siseringitehingute ja turumanipulatsiooni eesmärgil võib kaasa tuua aga kuni kaheaastase vangistuse. See tähendab, et liikmesriigid ei saa maksimumkaristust seada vastavalt alla viie ja kahe aasta,» kinnitas McCarthy.