/nginx/o/2011/05/02/569958t1hcc64.jpg)
Tööinspektsioon juhib täna ülemaailmsel vaimse tervise päeval tähelepanu, et töövägivalda ja töökiusamist ei peaks keegi vaikides kannatama – rängemate rikkumiste puhul võib töötaja lahkuda kasvõi päevapealt.
Inspektsioon: töövägivalla ohver võib päevapealt töölt lahkuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööõnnetusi, mida otseselt põhjustas töötajate omavaheline vägivaldne käitumine, oli Eestis aastatel 2007 – 2011 kokku 19. Seoses ähvarduste, solvangute või ahistamistega pöörduti tööinspektsiooni poole 2009 – 2011 228 juhul, lisaks on selle kohta esitatud küsimusi tööinspektsiooni juristi infotelefonile.
«Tööandja ei tohi tolereerida töötajate omavahelist nääklemist, vaid peab andma selge sõnumi, et selline käitumine ei ole sallitud,» rõhutas tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon.
Kui tööandja ei reageeri töövägivalla ohvri korduvatele pöördumistele või kui rikkumine on eriti raske, võib töötaja päevapealt töölt lahkuda. Sel juhul on tegemist tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega, mille puhul ohvril on õigus saada tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kui töökiusamine põhjustab töötajale tervisehäire, mille diagnoosib töötervishoiuarst, siis võib töötaja nõuda tööandjalt oma tervisekahjustuse põhjustamise eest hüvitist, mille suurus jääb töötaja enda otsustada. Kiusamisohver peaks tegema tööandjale avalduse kahju hüvitamise kohta. Kui tööandja ei aktsepteeri seda avaldust, siis võib ohver pöörduda kohtusse.
Ettevõtteid külastades hindavad tööinspektorid muuhulgas ka psühholoogilisi ohutegureid. Selles vallas liigub Eestis olukord paremuse poole: hea või pigem hea oli olukord 2008. aastal 90 protsendil ettevõtetes, 2010. aastal 92 protsendil ning 2011 92 protsendil ettevõtetes.
Hea õhkkond on tööandjatele ka majanduslikult kasulik. Töökiusamine tekitab tööstressi, mille üks võimalik väljund on see, et kiusamisohver ei suuda oma ülesandeid täita. Inimene on küll füüsiliselt tööl, täidab kohta, saab palka, aga kui lõpuks hinnata tema töötulemusi, siis need on null.
Vaimsele tervisele on ohtlik ka see, kui töötaja satub võõraste isikute vägivaldse käitumise ohvriks. Aastatel 2007 – 2011 juhtus sel põhjusel kokku 966 tööõnnetust.
«Mõningate ametite olemusse on võõrastepoolne vägivald peaaegu et sisse kodeeritud. Ent tööandja peab tegema kõik endast sõltuva, et seda vältida,» kinnitas Soon, kes analüüsis kõiki võõraste vägivallatsemisest tingitud tööõnnetusi, mis toimusid vahemikus 1. jaanuar 2011 kuni 20. september 2012. Soone analüüsitud 407 õnnetusest kõige enam ehk 124 juhtumit toimus kaitseteeninduses töötajatega. Ohtlikkuselt järgmised ametid olid politseinik (94 juhtumit) ja vangivalvur (41 juhtumit). Samuti juhtus tööõnnetusi uksehoidjate ja valvuritega, meditsiiniõdedega, õpetajatega, detektiividega, bussi- ja trammijuhtidega jt.
Igal tööandjal on kohustus teha riskianalüüs ohtude kohta, mis ähvardavad tema töötajaid, ning püüda leida mooduseid, kuidas ohte kas vältida või vähendada.