Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

100 miljonit õlleaktsiisi tõusust? Utoopia!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristina Traks
Copy
Tarmo Noop tehases.
Tarmo Noop tehases. Foto: Margus Ansu

«Seda raha kindlasti ei tule,» ütles ASi A. Le Coq juhataja Tarmo Noop kommenteerides tervishoiuliitude mõtet tõsta lahja alkoholi aktsiisi 2,6 korda. «Inimesed hakkavad hoopis rohkem kanget alkoholi tarbima ja lõppkokkuvõtteks halveneb rahva tervis veelgi.»

Tervishoiuliidud tegid eelmisel nädalal ettepaneku tõsta lahja alkoholi aktsiisimaksu 2,6 korda ning sellest täiendavalt laekuv 92 miljonit eurot suunata tervishoiusüsteemi. Kui aktsiis tõuseks 2,6 korda, siis hakkaks pudel õlut poes maksma 1,29-1,49 eurot.

«Meil ei ole midagi selle vastu, et arstid saavutavad oma nõudmise, kuid karta on, et aktsiisitõstmise otsuse tagamaid nad lihtsalt ei adu,» ütles Noop. Tema sõnul oleks täiesti pretsedenditu, et lahja ja kange alkoholi aktsiis oleks sama. «Õlleturg väheneks selle otsuse tulemusel drastiliselt, jah see on küll meie mure, kuid inimesed hakkaksid rohkem tarbima kanget alkoholi ja inimeste tervis halveneb ehk arstid saavutaksid oma nõudmisega täpselt soovitule vastupidise tulemuse.»

Noop ütles, et ettevõtjana ootab ta valitsuselt majanduskeskkonna ettearvatavust. «Kõik riigi maksutulud tulevad ühest allikast – ettevõtlusest – ja äriettevõtjatele ei maksaks ikka lausa näkku ka irvitada,» rääkis ta.

Noop rääkis, et lahjal alkoholil on väiksem aktsiis kraadi kohta, sest õlletootmine võrreldes viinatootmisega on 3-4 korda kallim nii materjali poole pealt kui ka tehnoloogiliselt. «Võrdleksime nagu jalgratast ja autot,» ütles ta. «ELi riigid on võtnud suuna, et maksupoliitika on kangete jookide kahjuks.»  

Arstide arvutuste järgi võiks laekuda aktsiisitõusust täiendavalt 92 miljonit eurot aastas, kuid kui palju oleks reaalne? «Kõige enam paarkümmend miljonit eurot,» ütles Noop. «Kusjuures siia ei ole veel arvestatud piirikaubandust, mis hakkab kindlasti toimuma ülisuurtes mahtudes, kuna Lätis oleksid ju pärast seda sammu lahjad joogid oluliselt odavamad kui Eestis. Kui piirikaubanduse juurde paneme, siis võib täiendava maksutulu number olla ümmargune null.»

Lisaks vähendab aktsiisitõus kindlasti Eestis käivate Soome turistide hulka, sest jätkuvalt käib suur osa neist siin mitte Tallinna vanalinna imetlemas, vaid kangema kraami järel.

Tagasi üles